Juutide asualad ja "juudi" nimega kohadЕврейские места и "еврейские" имена
Jewish places and "jewish" names
Juutide asualad ja "juudi" nimega kohad
Israeli tänav 1934. aasta kaardil.
Israeli tänav sai oma ametliku nime 1881. aastal. Tundub, et enne seda tänaval teist nime ei olnudki. Ilmselt ei olnud ka päris tänavat, olid ainult üksikud majad.
"Rootsi ajast kuni 1830. aastateni oli tihedama hoonestusega linnakehandi piiriks Liivalaia tänav. Üha enam ehitati hooneid ka teisele poole ja hoonestus tihenes. 1856. aasta kaardi väljavõttelt on näha, et see oli jõudnud Gildi tänavani. Ilmselt 19. sajandi lõpul tehtud fotol on näha, et Suur-Juhkentali tänava suunal oli maa üsna lage. Siiski olid juba esimeste hoonetega hakanud kujunema teed ja tänavad, ehkki nime saamine võttis aega." kirjutab Robert Nerman ("Tallinna Juhkentali asumi ajaloost", http://www.juhkentaliselts.ee/content/asumi-ajaloost-0)
Tallinna kinnistute registri järgi ühe Israeli tänava maja (kinnistu 813A - hiljem Israeli tänav 9) omanikuks oli juba 1830. aasta lõpul Maria Margaretha Israel .
Tegelikult see maja (märgitud kaardil punasega) seisis Jakobi tänaval või siis Jakobi ja Israeli ristmikul. Kõik teised Israeli tänava maja omanikud on registreeritud 1846. aastal või hiljem. Nii siis võib täiesti kindlalt oletada, et tänav sai oma nime esimese maja omaniku järgi. Kaartidel näeme ka teisi tänava nimetusi Israelgasse ja Израильская улица.
See tänava nimetus kestis 73 aastat kuni 1954. aastani kui ta uueks nimeks sai Turu põik. Kas see nime muudatus oli seotud "poliitikaga" ma ei tea. Võib ainult märkida, et 1953. aastal toimus kurikuulus "arstide protsess", veebruaris 1953 NSVL katkestas diplomaatilised suhted Iisraeli riigiga (kuigi need olid taastatud juba sama aasta juuli kuus). Igal juhul, uus tänava nimetus kestis 37 aastat kuni 1991. aastani, kui tänav sai oma tänase nimetuse - Keldrimäe tänav.
Keldrimäest kirjutab pikemalt Jaak Juske oma blogis http://jaakjuske.blogspot.co.il/2012/09/vana-keldrimae-having.html
"Väikeste kruntidega Keldrimäe asum tekkis Liivamäe ja Keldrimäe tänava ümber. Toona olid linnakaardil ka Iisraeli, Septembri, Heeringa ja Saali tänav. [A. Saali tänav oli enne 1936. aastat Puuvilja tänav (M.R.)]. Tartu maantee ja Juhkentali tänava vahele jääva valdavalt puitmajadega hoonestatud asumina läks Keldrimäe vastu Teisele ilmasõjale.
1944. aasta märtsipommitamises hävis suurem osa Lennuki (nüüdse Mardi) ja Tartu maantee vahele jäävast vanast hoonestusest. Mõned kvartalid põlesid täiesti lagedaks. Põlenud Lastekodu tänava äärde toodi 1948. aastal Estonia teatri juurest üle turuplats. Sündis kesktrug.
1970. aastate alguses koostati Keldrimäe rekonstureerimiskava, autoriteks Mart Port, Malle Meelak ja Oleg Zemtshugov. See nägi ette säilinud puithoonestuse lõpliku hävitamise. Lammutada tuli 150 maja ja asendada need kuni 9-korruseliste paneelelamute ridadega. 1973. aastal asuti ajaloolist Keldrimäge hävitama. Kümned muldvanad puumajad lükati kokku. Ka mitmed ajaloolised tänavad muutsid oma asukohta. 1974. aastal laiendati Liivalaia, toonast Kingissepa tänavat. Ohvriks langesid vanad Keldrimäe puumajad Olümpia hotelli vastas. Samal ajal võeti üles ka kitsarööpmeline raudtee asumi idapiiriks oleval Odra tänaval.
Päris kõike nõukogude võim õnneks siiski hävitada ei jõudnud. Keldrimäe kunagist hõngu saab tunda veel kohati Mardi, Jakobi, Odra ja Lastekodu tänavas. Mardi tänavas on alles kunagine paekivist saunahoone. Juhkentali 11 asub aga ainuke säilinud Tallinna vesiveski".
